Tegelikut ma ei tea kas on, aga tunne on küll selline.
Täna on siis naistepäev. Hommikul küll sellist tunnet ei olnud, aga kui ma koju tulin ja enda facebook´i läksin, siis üllatus oli küll väga suur.
Tööd on nädala jooksul olnud suhteliselt palju. Kuna nüüd on kevad tulemas ja inimesed reisivad rohkem.
Just enne kuulsin, et meie hotellis on päris suured gruppid ennast sisse seadnud.
Sellel nädalal kohtusime siis meie kaua oodatud Itaalastega. Grupp on suhteliselt suur, 22 inimest, tüdrukud ja poisid. Grupp on selline natuke tagasi hoidlik, ning nad on natukene aeglased. Aga minu ema ütles, et Itaalia ongi selline aeglane rahvas, ning meie Eestlased olemegi kiired ja kärsitud. 2 korda pidime neid päris kaua ootma, kuid juba kolmas kord olid nad meist enne kohal, neil on vaja harjumist. Teisel päeval ütlesid nad ka meile, et te olete väga kiired ja ilusad tüdrukud. No seda oli küll väga armas kuulata.
Käisme koos loomaaias ja spaas. Loomaaed ja spaa jäid natuke nigelaks, ootused olid natuke suuremad. Minule meeldib isiklikult Tallinna loomaaed rohkem, kuna seal on loomadel rohkem ruumi ja see on ka suurem. Loomaaias nägime ka elevandi poega, väike junsu oli. Ta sündis täpselt Valentinipäeval. mis on nii armas.
Spaas käik oli ka huvitav kogemus, kuna me saime töölt vabapäeva, et spaase minna, ning see oli keset nädalat, sweet. :D Selline mõnus neljapäev.
Täna oli töö juures huvitav asi. Tegime siis Sirlega pannkooke. Mina olin neid enne ka teinud, kuid Sirle tegi esimest korda. Pannkook oli siis ilusti pannipeal ja oli aeg see ümber keerata, eemalt jälgis mind üks muhe portjee ja nagu kiuste ei tulnud selle koogi ümber keeramine välja. Pannkook läks kokku, nagu raamat. Nii ma seal siis pusisin sellega, kui järsku oli see muhe onuke minu juures ja tahtis minu käest pannilabidat, mina siis ulatasin talle selle. Siis hakkas tema sellega pusima, kuid nagu ikka ei saanud ka tema hakkama. Otsustas selle pannkoogi ära visata ja uue teha. Ütles mulle ka, et ma oodaku natukene, endal selline muhelev naeratus näos. Seda oli väga naljakas kõrvalt vaadata kuidas portjee köögis ülikonnaga pannkooki valmistab. :) Oli siis aeg pannkook ümber keerata, ning minu õnneks ei tulnud temal ka see välja. :) Ta vabandas end välja ka, et ta ei ole sellel alal prof. Aa ta nimi on Nagy, aga minu jaoks on kõik seal muhedad onud, nii on lihtsam.
Kõige huvitavam asi, mis ma eelmine nädal kogesin oli see, et ungarlased ei kanna herkulit. Läksime siis Kristininga eelmise nädala õhtul tööle ja mul nagu ikka oli helkur ilusti mantli küljes. Järsku tunnen, et keegi koputab mulle selja peale, pööran siis ümber ja vaatan, et üks naine näitab näpuga helkuri poole. Ma siis kohe näitasin talle, et see on paelaga kinni ja siis ta naeratas mulle ja läks minema. Ja peale selle olen ma tähele pannud, et mitte ühelgi inimesel ei ole helkurit. Nagu mis mõttes? :)
Sellega piirdub minu tänane kirjutamis tuhin, kuid ma arvan, et ma kirjutan homme uuesti.
Et siis Päikest Teile sinna tuisusesse Eestisse. 2 nädala pärast näeme. ;)
Hommseni!
Ja ma vabandan, et pole vahepeal blogi kirjutanud, kuna töötasin eelmine nädal õhtuses vahetuses ja see nädal on nii palju tegemist olnud. Kuid nüüd ma loodan end parandada ja usun, et kirjutan tihedamini.