Nüüd siis otsustasin, et hakkan blogi kirjutama kas kord nädalas, või kui on midagi põnevat, siis kirjutan 2 korda.. :D

Tööpäevad möödusid väga erinevalt, mõned venisid nagu kaamli ila, aga teised läksid nii kiiresti, et ei saanud arugi, kui tööpäev lõppes.
Neljapäeval oli siis mingi pidu õhtul, ning teenindajatel oli vaja kõik hommikusöögi lauad ära vahetada. Alguses olid siis sellised väikesed kandilised ja nende asemele viisid suured ümmargused, nii suured, et teenindajad ei paistnud seal tagant väljagi, kui neid veeretasid.  Nende laudade jalad olid kinnitatud laua plaadi vastu nii, et veeretamisel ei olnud need püsti, vaid laua vastas.  Ja kui meie üks muhedatest teenindajatest sealt sellega tuli, siis mängis ta meiega peitust,kord vaatas meie poole ja siis kadus laua taha ruttu ära, ja siis jälle ja jälle.. :D Seda oli nii vinge vaadata, ajas kohe naerma ja ma arvan ,et see tal plaanis oligi..:D

Kolmapäeval tööle minnes oli siis meil tööl jälle uus töötaja, kellega me ei olnud veel koos töödanud. Kui tööd ei olnud üldse, siis kutsus ta meid arvuti juurde ja palus, et me talle näitaksime kus me tuleme ja milline meie kool on. Üllatavalt hästi sai aru inglise keelest.  Ja siis tahtis ka näha, millised näevad välja meie rahvustoidu, kuna meil koolis just rahvusköök lõppes oli talle lihtne näidata. Väga vaimustuses oli meie kringlitest ja kiluvõileivast. See oligi kõige naljakam, kui ta ütles, et talle meeldib meie kiluvõileib. Ja ta tahtis,et me teeks talle vastlakukleid.  Paljud toidud olid Ungari rahvusköögiga samad.

See nädal sai ka tehtud mitu sada võileiba, mingi üle saja oli kindlasti..  Lõpuks olid käed nii võised, et andis neid puhtaks saada.

Nüüd plaanisime ka meie Astoria tiimile teha kringli, kui meie viimane tööpäev on.,  teeme ühe eesti moodi kringli.

Homme on siis sellenädala viimane tööpäev, kuues aga viimane..

Eks ma siis homme kirjutan edasi,  pea värskeid mõtteid täis..:D

Ilusat ilma ja sooja päikest mul kallid kaasmaalased..:D

Ahjaaa.. meil siin juba 2 päeva järjest lund sajab.. Säh sulle kevadet..:D

Oh oh hooo..
Täna tööle minnes, oli üllatus kohe väga suur. Saime siis kätte uue graafiku, mille järgi me tööl hakkame käima.  Leiutati siis meiel hommikune ja õhtune graafik. Esimesed 2 nädalat käime siis mina ja Kiku koos tööl, esimene nädal hommikune vahetuse ja 2 nädalal õhtune vahetus.  Eks näis mis pärast saab.
Ahjaa, kui me hommikul tööle kõndisime ja olime juba punase metroo peatuse juures, nägime,et metroo oli juba ees. Kohe siis kiiremad sammud, et äkki jõuame, kuid suureks üllatuseks otsustas Sirle, et sõidaks üksi Astoriasse. Tegelikult oli nii, et Sirle jõudis enne uste sulgemist metroosse, ning meie 3 jäime lihtsalt maha. Kiku jalg oleks ainult peale jõudnud. :) Eks me siis läksime järgmisena, need ju sõidavad iga 5 minuti tagant, mõnikord isegi vähem.
Tööl ka midagi erilist ei teinud, ainuke vinge asi oli see, kui me õpetasime oma nais peakokkale, kuidas eesti keeles öelda " Sõel", küll ta hääldas ja proovis, aga lõpuks ikka ei saanud hakkama, peaaegu oli õigest, aga me saame neist aru, kuna Eesti keel ongi raske.
Täna oleks peaaegu isegi suurest hajameelsusest näpu lõiganud, on ikka vaja vaadata, mis teised teevad.

Ilm oli täna täitsa kevadine, tuul oli külm. Olen vist isegi natuke külma saanud, kuna kurk on natuke imelik, aga sall kaela ja soe sidruni tee ja asi ongi korras.

Käisime täna jälle shoppamas, nagu naistel ikka kohane..:D  Üks kord küsis meie käest peakokk Péter "kas me ikka linna oleme käinud vaatamas", me kohe vastu "jaaa", ning siis küsis kohe järgi, "et shoppamas olete ikka käinud", me kohe et "otse loomuliklut" ja siis ütles sellepeale, "küsisingi valesti, enne tuleb küsida kas te shoppamas olete käinud ja siis alles, et kas te linna ka olete vaatamas käinud". :)
Peab ikka kuskil käima, muidu hakkab igav.  Ei saa ju ainult kodus istuda, peab linna ka vaatama.  Nüüd kus vahetused hakkavad olema teisipäevast laupäevani, peab meie linna külastused koos Ildikoga jääma pühapäeva.  Või tegelikult seda peab üle küsima, äkki me saime graafikust valesti aru.

Nüüd ongi see aeg käes, kus istun arvuti taga ja vaatan NCIS-i koos oma teetassiga.

Ilusta Ilma Ja Sooja Päikest Mu Kallid Eestimaalased! :)

Adios Amigos

Tänane tööpäev oli hämmastavalt lühike. Läksime siis tööle kella 8 ja olime tagsi juba kell 11, Eesti ajas on see siis 9 ja 12.  Terve aja ka me siis vaatasime mida Andy tegi. Mulle see sobis, kuna ma olin niigi väsinud. Eile õhtul ei saanud üldse magada.  Kell venis ka nagu kaameli ila. Kui siis kell oli 11 tiksunud ja oli aeg töölise söök ülesse viia, ütles meile kokk: " Girls, lets go. After eating you can go home " . Läksime siis söögiga üles ja kui Andy oli söögi välja pannud ütles meile: " Adios Amigos ".  Kui olime koju jõudnud, otsustasime minna suurde kaubanduskeskusesse. Seal kõndisime ka mingi 4 tundi ringi ja ikka ei saanud kõike poode läbi käidud.  Seal kaubanduskeskuses kohtasime kahte seebi reklaamijat. Olid 2 noort poissi, üks küsis meie käest, et kust me pärit oleme, meie kohe uhkelt Estonia. Saime endale siis mingi seebitüki kätte ja hakksime minema, kuid äkki kutsusid nad meid tagasi, siis oli juba teine poiss ka kohale tulnud. " "Your from Estonia" me kohe vastu " Yes Yes" siis tuli üllatuseks: " I was born in there " , mul jäi küll suu kohe lahti, ainuke asi mida ma oskasin vastu öelda oli " Awesome", siis vastas selle peale tüüp, et loodan et ma näen veel teid kuskil.  Seda oli nii vinge kuulda, et mõned inimesed ikka teavad kus see väike Eestimaa asub. Suht Awesome!!  Ja need seebid lõhnavad nii hästi! Mmmmmm. :)

Nüüd on siis see aeg käes, kus me istume kolmekesi köögi laua taga ja räägime juttu, oodates homset päeva, et saaks minna külastama Buda lossi.  Ja muidugi ei puudu sellest istumisest ka paar reedest siidrit.

Head Nädalavahetust Mu Kallis Blogi Lugejad!

Päikest ja Sooja Ilma!


                                        Meie koka Péter´i tehtud road:

Buda Castle, mida me homme külastame:

Eestlane olen ja Eestlaseks jään, kui mind Eestlaseks loodi!!

Külastasime siis täna, nagu eelmises kirjas mainitud, Buda Lossi, mis asus kõrgel mäe otsas.
Enne lossi külastamis, käisime ka Buda Fisherman's Bastion-il, mille vaade oli lihtsalt super ilus.
 Sealset vaadet ei saa lihtsalt kirjeldada, see on uskumatult ilus ja ma arvan, et kui sinna tagasi minna suvel, on see veel ilusam. Kindlasti peab sinna veel tagasi minema.
Kui me siis olime seal üleval ja nautisime vaadet, saime suure üllatuse osaks. Marju ja Kristin tegid seal pilti ja järsku küsisid kaks tüüpi: " Kas te meist ka pilti",Marju lausus kohe vastu: " Misasja, Eestlased we??" suu jäi lahti, kui Marju ütles mulle, et me kohtasime eestlasi..:D  Läksin ka siis kohe juurde, ja minu ainuke küsimus oli, "Nalja teete we??" :D
Rääksisime siis natukene ja läksime oma teed, kokku me enam ei saa, kuna nad lähevad esmaspäeval koju tagasi!
Lossi sisse me kahjuks minna ei saanud, see oli natuke kurb küll. Lossi kõrval oli ka maja, kus president tavaliselt ööbib, kui ta Budapestis on. Seda maja valvasid 4 valvurit, iga ukse juures 2 tükki. Nad olid nagu vahakujud, kuna nad ei liigutanud üldse. Me pidime, nagu turistidele ikka kohane, pilti nendega tegema. Suht kõhe oli ühe juures seista, kuna ta oli nii pikk ja tal oli käes suur püss. Õudne, aga pilt tuli vinge.  Kristi lehvitas ka ühele sõdurile, kuid selle peale sõdur naeratas selle peale korraks ja oli tõsine edasi. Nad olid nagu Inglismaal kuninga väravat valvavad sõdurid, keda turistid proovivad naerma ajad, Oddiel see ka õnnestus, Garfieldi filmis..:D
Kui hakkasime tagasi tulema ja olime teel metroo poole, hakkas üks naine Marjuga rääkima, kui naine oli ära rääkinud, ütles Marju kohe vastu: " I don't speak english" :D

Täna oli ka võrratult ilus ilm, tuul oli natuke külm, aga päike soojendas kogu aeg, nii et külm ei olnud.

Avastasime seda ka, et sõitsime metrooga Donau jõe alt läbi.
Tänane päev on ka suht tähtis, kuna mu vend lõpetas täna. Palju Õnne veel temale.

Nüüd vaataks NCIS-i ja mõnuleks niisama kodus edasi!

Ilusat Ilma Ja Sooja Päikest!!

                                          Saaks ainult simadega pilte teha!!

                                                   Tervitused Maarikale:

                                                        Vahakujumees, Tegelt ei ole kah: :)

Meie Eestalsed: :)

                                                       

Whaaat uuuup Estonia!!

Eilne päev oli suht igav, ma ütlen selle kohe otse välja. Tööd ei olnud peaaegu üldse ja  uni oli  ka nii suur, et lõualuud täitsa valutavad. Vahepeal Kiku ja Marju tegid meele rõõmsaks, kui nad tantsima hakkasid.
Ning muidugi ei puudunud päevast ka üks lauluviis, mida me siis neljakesi laulsime.
Hommik algas siis šhampiljonide puhastamisega ja lõppes liha tükeldamisega.

Aga kui võrrelda eilset tänasega, siis tänane päev oli ikka põnevam.
Hommik algas siis peekoni tükeldamisega. Ja ikka ja jälle ootasid meid sibulad, algul siis koorisime ja pärast tükeldasime, no sellega me oleme harjunud ka, nii et pole hullu.  Kõige huvitavam töö tänase päeva jooksul oli see, kui me pidime 10 grammiste või pakkidest võid välja võtma, no neid oli oma 500 tükki, mina siis avasin pakke ja Marju ja Kristin urgitsesid väikese lusikaga võid.
Huvitav oli see, et täna oli köögis mingisugune pildistamine. Aga meie läksime õnneks selleks ajaks ära.
Marju aka Van Damme, Sirle aka David Hasselhoff, Kristin aka Chuck Norris ja Kärol aka Vin Diesel.  :D
Need on meie köögi nimed.
Ja muidugi ei puudunud tänasest päevast väike nalja viskamine.
Avastasime siis uue firma, mis toodab köögi seadmeid, vähemalt ma arvan nii. AFINOX. hmmm, huvitav..:D
Huvitav on see ka veel, et üks meie töötajatest näeb välja nagu Mr Bean.
Ning sai ka õpetatud meie kokkadele eesti keelt,  küsisid mis tähendab Goat Liver eesti keeles,  meie kohe siis kitse maks, aga nemad hääldasid järgi Kitse Moks.  See on nii vinge,et nad tahavad teada mis mingi sõna eesti keeles tähendab.  Uurisid ka meie pealinna kohta, Tallinnat vähemalt üks teenindajadest teadis.
Ja muidugi ei saa üle ega ümber google translate-ist, Kui nad midagi ei oska inglise keeles öelda, siis kirjutavad googlesse ja ütlevad seda eesti keeles.  Me juba oskame teineteise mõtteid ka lugeda, nii et No Problem.

Aga kui rääkida tänasest ilmast, siis see on lausa kohutav, vihma sajab. :(   Hommikul oli natuke ilusam, aga nüüd küll õue minna ei taha. Istume nagu ikka iga üks oma arvuti taga ja ootame homset päeva.

Ilusat ilma ja Päikest siit ilusast Budapest-ist, tegelikult Pest-ist, kuna see linn jaguneb kaheks: on Buda ja Pest.

Ahjaaa and Happy Valentains Day !!

Issand, täna on teisipäev wä, ma arvasin küll, et esmaspäev!!
No need päevad lähevad küll nii ruttu..:D
Täna on ju Eestis Vastlapäev, selle puhuks lasi meie Sirle metroos ka ühe liu, enne treppidele astumist mõtles, et laseks õige vastlaliu ära. No muidugi me kõik naersime, Sirle koos meiega.
Hommikune tervitus ei olnud küll üldse meeldiv, hakkasime siis majast välja liikuma ja kui esimesele korrusele jõudsime teretas meid punasel vaibal koera välja heited. See ei olnud üldse normaalne.

Tegijal juhtub, Juba mitu korda järjest on keegi meist sõrme lõiganud, noh vähemalt Sirle ja Marju meist, aga nüüd nägime ära ka, et ka päris tegijatel juhtub seda mõnikord.
Kui hommikul siis tööle läksime, oli jälle üllatus suur, kuna köögis oli jälle üks töötaja, keda me varem ei olnud näinud. Steve asemel oli hoopiski Deni. Näeb ikka noori poisse ka seal köögis.  Tööd oli suhtelisiselt vähe, kuna peaaegu 2 tundi tegime kartulivormi. No muidugi oli suur kogus ka.
Aga meie Marjul sõitis täna jälle katus ära, seekord siis mängis GN-idega. Ja muidugi sai ka tantsu löödud, Kiku ja Marju otsustasid kaerjaani ja Gangnam style tantsida.
Meile meeldib ikka kokkasid kiusati. Täna olid meil väga muhedad onud köögis, alati kui kokkadel midagi maha kukkus, pidime me muidugi tegema seda häält, noh see aiaiai hääl,nagu hääldaks T tähte. Muidugi sai ka nägusid tehtud. Ja alati käis see lause: "Only English Please", see lause ajas alati kokad naerma.
Kui üks kokk hakkas küüslauke puhastama, siis meie Marju ikka ei saanud seda kõrvalt vaadata ja võttis temalt ühe küüslaugu ja hakkas seda puhastama. Muidugi lõime ka meie teised kampa. Kui küüslaugud olid puhastatud ja meie seal juures niisama seisime, tuli üks kokkadest sinna. Marju võttis selle kopsiku kätte ja ütles: "Eat" ja kokk kohe vastu: " Very Good Very Good" , siis sorkis Marju seal natuke näpuga sees, võttis ühe väikese küüslaugu ja pistis suhu, ning  hakkas sööma, näitas siis uuesti kokale kopsikut, kokk kohe " No no no"  . Te oleksite pidanud selle koka nägu nägema, lihtsalt nii hea. :D:D
Kui midagi teha ei olnud, siis rääkisime kokaga juttu, sellega kes rohkem inglise keelt rääkis.  Kui ta midagi ei osanud meile öelda, kutsus ta meid kohe kabineti arvuti juurde, võttis Google translate lahti ja kirjutas sinna mida ta tahtis meile öelda, ja nii me siis suhtlesimegi. Küsis siis mis te vabal ajal teete, meie siis rääkisime kuidas me arvutis istume, shoppamas käime. Küsis siis ka hinna vahet ka, ja me muidugi ütlesime, et veinid on siin palju odavamad kui Eestis, mille peale kokk kohe nõus oli ja muigades noogutas.

Eelmine päev saime teada ka seda, et võim on ikka naiste käes. Eile oli siis peakokaks naine. Mingi teema oli seal, me ei saanud naljast aru kuna nad rääkisid Ungari keeles, ja siis järsku lõi peakokk Andreule jalaga vastu tagumiku, muidugi mõtles ta seda naljaga.

Tuli ka see teemaks, et kindlasti arvavad, et me oleme väga hullud inimesed.  Aga kindlasti hakkab neil seal igav, kui me sealt ära lähme, kuna seal köögis saab alati nalja. Suu on kohe valus, kui koju jõuad.

Homme siis jälle tööle tööle tööle..:D

Päikest ja Ilusat ilma teile, mu kallid lugejad.  Ma loodan, et Teie päevad on ka nalja ja rõõmu täis, täpselt nagu meie omad siin Ungaris.

Ja muidugi Head Vastlapäeva Teile, ja ma loodan,et neid kilosid tuli juurde nendest rohkedest vastlakuklidest.  Hea, et ma enda omad ikka enne siis tulekut ära sõin.  :D:D

Esmaspäev,   Tööle tööle tööle!!

Hommikul kui üles ärkasin, oli tunne väga sant, kuna kaks päeva ei pidanud ju vara üles ärkama.
Tänane päev oli pikk, kõige pikem mis meil praegusel ajal on olnud. Tööd ei olnud palju, kõik olid sellised pisikesed tööd, näiteks küüslaugu riivimine, magus kartuli koorimine, sibulate koorimine ja vist oligi kõik.
Koorisime ka mingit huvitavat puuvilja, mida mina nägin küll esimest korda elus. See oli nagu õuna ja pirni segu. Lõhn oli küll ime hea, aga proovida ma seda ei julgenud. Selle puuvilja nime seletasid ka meile tänapäeva inimese jaoks väga omasel moel, kuidas siis ikka kui Google translate-i abil, ütlesid isegi eesti keeles meile, kui me inglise keeles aru ei saanud. Lõpuks jäi selle puuvilja nimeks Ah-ja-ja-ja... :D
Minema saime alles sealt kella 1 või 2 paiku. Lõpuks oli küll selline tunne, et tahaks minna koju magama ja sealt enne homset mitte välja tulla. Aga kui koju jõudsin, oli meel palju parem ja uni ka läinud.
Töö juures tegi tuju paremaks ka see, kuidas üks muhe kelner tuli kööki, rääkis natukene juttu, jõudis siis raadio juurde ütles: " Like a disco" ja hakkas tantsima.
Meil on selle praktika kohaga ikka väga vedanud. Töötajad on kõik nii vinged inimesed, et ma arva kui üks kord minek Eestimaa poole on, siis jääme neid kindlasti taga igatsema.
Muidugi ei saa seda mainimata jätta, et Sirle ei oska ikka sibulat lõigata. Või ei oska üldse nuga käsitleda, kuna lõikas täna jälle sõrme ja ikka korralikult. :)

Nüüd kui me oleme kõik tagasi oma kahe kuu kodus, siis igaüks istub oma arvuti taga ja ootab homset päeva, et jälle minna meile armsaks saanud Astoria hotelli ja rõõmuga tööd teha.. :)

Tegelikult nüüd tahaks küll, et oleks see 2 kuud läbi ja võiks isegi juuni olla, kuna ma sain täna endale kaua oodatud kontserti piletid..

Ilusat ilma ja sooja päikest mu kallid lugejad. :)

Welcome To Budapest Parliament House

Käsime täna siis Parlamendi hoonet vaatamas. Suht suur maja oli. Ungari suurim ehitis. Giid rääkis ilusti inglise keelt ja sain ilusti aru mida ta rääkis. Ringkäik kestis ainult 15 minutit, väga lühike ja näidati  ainult paari ruuni. Väga kahju, kuna maja oli väga suur, oleks tahtnud rohkem näha. 

Kõige huvitavam koht oli see ruum, kus seisis kroon. See oli paigutatud ilusti klaas kasti, ning eraldatud punase köiega. Kaks valvurit seisis ka seal kõrval, ning iga tunni aja tagant on vahetus. 

Seda maja ei anna võrreldagi meie omaga. See oleks nagu võrdleks kolme jalaga pinki massažitooliga. Kõik käimis teed on kaetud punase vaibaga, nagu kõnniks kuskile auhinnajagamistele. Ahjaa, enne majja sisenemist pead sa läbi minema turvaväravadest, nagu lennujaamas.  

Huvitav oli näha ka, kuhu ministrid enda sigaretid jätsid, et vahepeal juttu ka kuulama minna. Seal oli selle jaoks spetsiaalne sigarihoidja. 

Aga mis ma siin ikka latran, pilt ütleb ikka rohkem, kui tuhat sõna!!

Selle nädala viimane tööpäev!! Jehuuu.. : D

No täna oli tööpäev kõige igavam, kuna tööd ei olnud üldse. " 0 work today! " ütles meie Andreu, kellega me koos köögis olime. Sellised juhutööd olid, aga need said nii kiirseti valmis. Suur osa me vaatasime ringi ja tšillisime köögis ringi. Ildiko ütles meile ka, et veebruar on selline rahulik kuu, küll märts on parem.
Täna tegelesime siis väga huvitava tööga. Me panime rasva karpidesse. Tiimi töö on suhteliselt hea.
20 tunni pärast tuleb söök, siis saate minema. :D:D  Kuulus lause Andreu poolt. Tegelikult ma sain aru küll, mida ta sellega mõtles, ning see on hea, et ta vähemalt proovib rääkida meiega. Minutite asemel ütles tunnid.
Kuid täna jäi Kiku jälle Ferrari alla.  Okei nüüd ma siis lõpuks seletan ära, mis mõttes Ferrari. Meil on seal köögis vähemalt 4 sorti nõudekärusid. Punased puust, metallist halli värvi uuemad, metallist halli värvi vanemad  ja siis päris roostetanud. Punased on siis Porsched,  hallid uuemad on Ferrarid, siis hallid vanemad on Opelid, ning päris roostes on žigulid.
Üks selline muhe vanem teenindaja ehmatas Kikut. Kiku seisis, ning muhe sell tuli punase Porschega, Kiku naeratas tema poole ja siis hakkas ta Kiku poole kiiresti jooksma, kuid viimasel hetkel võttis hoo maha ja keeras ikka Kikust mööda..:D
Kõik töötajad on nii toreda ja peaaegu iga ühega saab nalja, nendega kes oskavad inglise keelt rääkida.
Harjumatu on vaadata meie nõudepesijat. Me oleme harjunud sellega, et alati peseb meie sööklates naisterahvas nõusid, põll ees ja väike kühm seljas. Siin aga on siniste töötunkedega vanem mees. Me ei saanud päris mitu päeva aru, kas ta on mingi remondimees, et kas koguaeg on midagi katki, aga kui meil siis lõpuks oli aega vaadata, mis ta seal nurga taga teeb, siis nägime, et ta pesi nõusid. Harjumatu.

Täna on kohe selline reede tunne, kuna saime töö juurest varem ära, olime juba 12 kodus, õues paistab päike ja ilm on nii mõnus, selline kevade tunne on kohe. No kevad hakkab ju varsti pihta . Eleri mingi paar päeva rääkis, et märtsis pidi juba sooja olema 20 kraadi. Peab vist päikese prillid välja otsima.

Ootame vaatame.

Päeva lause:  Marju: Tee on kana kakat täis!  Et siis Budapesti tänavatel liiguvad ringi kanad!! :D:D

Õpipoisid.

Täna oli praktikal suht kerge, kuna me vaatasime ja õpisime kuidas kokk süüa tegi. Ta seletas meile,  kuidas seda toitu valmistatakse, mis on komponendid, ning kuidas seda süüakse. Peaks mainima, et täna oli köögis jälle uued kokad. Kõik töötajad, kellega me oleme kokku puutunud, on olnud meie vastu väga sõbralikud ja väga meeldivad inimesed.  

Täna puutusime kokku ühe köögiviljaga, mille nime ma ei tea ja mis nägi välja nagu mädanenud kartul. Maitsta igatahes ma seda ei julgenud. See oli seest väga pehme, ning me pidime selle köögivilja sisu sealt seest välja võtma, mis oli suhteliselt tüütu töö, kuna koor oli nii kõvasti kinni ja ta jäi kergesti näpude külge. 

Ühel kokal oli väga huvitav nimi, nime ma ei oska kirjutada,aga häältati Chubby, mis eesti keeles tähendab paksuke. 

Puutusime kokku ka ühe kalaga, mis on siin kandis väga populaarne ja mida leidub ainut Donau jõest, kahju et nimi meelde ei jäänud.  Nägime ka seda, kuidas tehakse liha, mis seisab terve aasta ja mis ei ole sobilik süüa teatud grupp inimestel. Liha oli ise hästi rasvane ja sinna lisati veel rasva. Selle nimi inglise keeles on Hungarian beef. Kokk ütles ka, et see ei ole tip modellide söök. Lihal lasti haududa rasvas, aga kuumusei tohtinud olla väga suur.  Valmistati ka karamelli õunu, mis lõhnasid nii hästi , et ma tahtsin kohe terve panni tühjaks süüa. Krevetikastme põhja tegemine on ka selge.

Saime teada ka, et SEB kaardid siin Ungaris ei tööta, ning nende kaardidega siin maksta ei saa.  Eks peab siis sularaha automaadist välja võtma, väike teenustasu on aga selle elab üle. 

Täna pole eriti hea päev, ilm on ka suht külm ja hommikul oli isegi väike lumi maas, mis kohe ka ära sulas. 

Ildikoga saime ka täna kokku, ning laupäeval lähme siis linna peale, Ildiko lubas meile jälle näidata kohti, kus me veel käinud ei ole.  Kindlasti saab see huvitav olema. 

Täna me kuskile ei käinud, kuna me olime kõik nii väsinud, mõtlesime, et oleme lihtsalt täna kodus ja puhkame.

Suhteliselt jama on see, et lennujaam on lähedal. Kohe on kuulda, kui magama tahad jääda, et jälle lennuk tõusis või maandus. Aga eks ma pole sellega veel harjunud.

Täna olen ma kuidagi nii laisk ja väsinud, et ei ole seda kirjutamis tuhinat peal. Eks ma homme proovin midagi huvitavamat kirjutada. 

Huvitav.

Täna kui tööle läksime oli üllatus väga suur. Majas oli juba uus kokk, keda me ei olnud veel näinud ( tegelikult juba vana kala ). Tema oli ainuke kokk, kes oskas normaalsel tasemel inglise keelt.
Ees oli ka suur üllatus, kui kokk ütles meile, et tal ei ole meile tööd anda. Ootasime siis mingi 5 või 10 minutit ja siis me läksime Sirlega appi ühele teisele kokale, kuna seal köögis on neid vähemalt 3 kogu aeg.
Tööd oli suhteliselt vähe, aga aeg läks kiiresti, kuna tööd mida meile anti olid suhteliselt aega nõudvad.
Tänane tööpäev oli suht pikk, võrreldes teise kahega, kuna me saime koju minna alles  kella ühe aeg.
Tänased naljanumbrid olid siis sellised:  Marju lausus ühele kokale, ise siis pigistades riivitud kapsast vett välja, " Estonians women are very angry and strong" , muidugi ehmusid kokkad kohe ära, nad ei saanud kohe aru, et Marju  tegi nalja, kuid me ikka ütlesime neile seda.   Tükeldasime Sirlega puuviljasalatit, kui järsku ilmus Sirle taha üks kokk, ning ta laulis gangnam style " Oooo sexy lady ", Sirlel on vist seal lööki :D .
Marju ja Kiku rääkisid meiel veel ´, kuidas kaks kokka olid laulnud " Skyfall-i" .   Oli ka selline juhtum, kus meie neljakesi rääkisime oma vahel ja järsku üks muhe kokk tuli meie juurde ja lausus: " Speak only english, I don´t understand you" , kuid Marju muidugi lausus tagasi, kui peakokk küsis ühe teise käest taldriku kohta, kus peal oli porgand ja kaalikas,  et mis see on,  Ja siis Marju ütleski " English please" , ning sellepeale   küsis peakokk uuest " What the Fack" (VÄGA VABANDAN ET NII KIRJUTASIN!! ), ning pärast ta ikka vabandas, et ta nii ütles.
Marju ja Kiku rääkisid ka ,kuidas peakokk oli küsinud neilt " Are you angry", kuid ta tahtis küsida " Are you hungry)  ( "Kas te olete näljased" asemel küsis " Kas te olete kurjad" ).

Kogu aeg kui ma midagi naljakat kuulsin, või midagi naljakat juhtus, siis kirjutasin selle kohe üles. Mul oli kaasa võetud paber ja pliiats, et ma pärast ära ei unustaks.  Ma pidin olema nagu ajakirjanik.

Kindlasti pean mainima seda, et tänaval kõndides peab alati maha vaatama, kuna võib juhtuda, et sa võid astuda koera väljaheidete sisse. Siin on seda nagu tohutult, kuna inimesed on nii laisad, et need koera järgi ära koristada. Tegelikult ühe korra me nägime, et vähemalt üks normaalne inimene tegi seda.

Nüüd kui istun laua taga, tunnen kuidas mul käed haisevad küüslaugu järele. Mõnikord ma vihkan, et ma olen sellise eriala valinud. Eriti praegult. :)

Täna kahjuks ühtegi pilti ma teile ei jaga, kuna me ei käinud kuskil.

Selline tunne nagu oleks terve aasta siin elanud.

Hommikune ärkamine on kõige raskem, tunne on nagu peaks kooli minema. 

Tänane tööpäev ei olnud raske, küll oli aga väsitav, kuna tööd oli suht vähe. Kui võrrelda seda eelmise päevaga, siis töö oli palju sujuvam. Anti üks töö kätte ja kohe oli ka uus välja mõeldud. Oli ka uusi nägusid köögis ja mõnel töölisel oli viimane tööpäev. Täpselt sama moodi kui eile, saime peale lõunasööki kohe koju ära minna.

Tekkis ka täna tööjuures huvitavad hüüdnimed, nagu näiteks kobe kann ja pikk nina, pikk nina oli tegelikult juba eile, aga unustasin seda eelmises kirjas mainida. Need on ühed noored kelnerid, kes käisid meid seal vahepeal piilumas. Samuti ei sa mainimata jätta seda, et köögimeeskonnal on huvitavad harjumused juures, kaks kokka näiteks vilistavad kogu aeg ja üks nais kokk laulab alati kui ta midagi teeb. 

Marju on meil super sibula tükeldaja, kuna temale juhtub kogu aeg see sama töö ja ta ei hakka nutma ka kui ta seda tööd teeb. 

Me õppisime ka uue sõna, see on vist ainuke mida me öelda oskame, persze - muidugi. 

Kui me lõpuks koju jõudsime, ootasime kella neljani, et saada kokku Ildikoga . Täna käisime siis linna südames, kus asub peasild, mis oli super ilus, kui selle tuled põlema pandi. Nägime ära ka uhke parlamendi hoone, mida ei anna võrreldagi meie omaga. Muidugi oli kaugelt ära näha presidendi ööbimis koht. 

Need kõik majad asusid muidugi Donau jõe ääres. Selle jõe ääres oli meil võimalus näha ka võrratult ilusat lossi.  

Tänane päev oli suht väsitav, ning sellepärast me ei käinudki eriliselt palju ringi, Ildiko tahtis meile näidata Donau jõge ja seda pea silda. 

Aga nagu ütleb üks kuulus lause: Üks pilt ütleb tuhat sõna! :)

          

                                                                   Pea sild....

                                                               Parlamendi maja.

                                                                    Buda Castle.. (all)

                                                                     

Esimene praktika päev siis läbi.
Hommikul oli siis kell pool seitse äratus, kuskil pool tundi sätisime ja siis kell 7 liikusime kodust välja. Õues oli siis suht valge, arvestades eestiga. Nagu ikka sõitsime metrooga, see ju ainuke liiklusvahend meil. Hotell asub väga lähedal, täpselt metroo peatuse kõrval. Me jõudsime sinna nii vara, et otsustasime enne hotelli minekut natukene ringi vaadata. Kõndisime muidugi ainult otse, sest siis on kindel, et me ei eksi ära. Jõudsime siis mingi suure silla juurde, aga ma veel ei tea selle silla nime, küll me Ildiko käest teada saame.
Natuke olime siis kõndinud ja oligi aeg minna tagasi hotelli juurde, et alustada esimest praktika päeva.
Töötajatel on eraldi sissepääs, mis asub nurga taga eemal peauksest. Seal tervitab igal hommikul inimesi valvur, kes vaatab kes tuli ja kas sa oled ikka selle maja töötaja. Mööda väikest koridori minnes jõudsimegi kööki, kus alguses ei olnud ühtegi inimest, aga lõpuks ikka keegi ilmus meie juurde. Suureks üllatuseks oli see, et keegi ei oska inglise keelt, vähemalt köögi töölised. Seletati ikka käte ja jalgadega. Kuid lõpuks tuli meie juurde portjee kes rääkis väga selgelt ja aru saadavalt inglise keelt. Ta andis meile tabalukud, millega me lukustasime oma kapid ja nii peame me tegema igal hommikul. Riietusruum asub keldri korrusel. Vahetasime siis riided ära ja asusime tööle. Kohe pandi meid mingit kilet kinnitama, ise ei saanud ka algul aru mille jaoks see oli, aga siis lõpuks nägime, et sinna pandi liha sisse. Saime ka siis pakimis masinat kasutada.
Järgmiseks tööks oli siis sibulate tükeldamine, no me ei pääse sellest tööst eestis kui ka siin Ungaris olles. Meie jäime Sirlega sibulaid tükeldama. ning marju ja kiku läksid imeõhukesi pannkooke tegema, koos nn pannkoogimeistriga.  Poole töö pealt hakkas tuletõrjealarm tööle, kõikidel oli paanika ainult meie neljakesi tegime enda tööd edasi. Nagunii panid selle tööle marju ja kiku enda pannkookide tegemisega :) .
Tükk aega istusime niisama, aga lõpuks kutsuti meid magustoite taldrikule panema. Igal ühel oli enda töö mina tegin pallikesi, kiku pani šokolaadi peale, marju pani pallikeste kõrvale vahukoort ja sirle lisas lõpuks apelsini viilu. Järgmisena läksime sööma. Sõime siis spagette. Nägime kuidas üks onu tegi teejooki. Pani kannu külma vee, lisas sinna teepakid ja pani selle ahju, natukese aja pärast võttis selle ahjust välja ja pani jahtuma.  No ja siis tuligi see aeg kätte, et me võisime koju minna. Meile anti siis võti, läksime vahetasime oma riided ära ja lahkusime hotellist. Nagu ikka sõitsime metrooga koju.  Nüüd siis ootame homset päeva, et saaks jälle hommikul kell 8 tööle minna.
No ja muidugi ei saa mainimata jätta, et meil juhtus ka paar töö õnnetust. Marju lõikas näpu ja Kristin jäi auto alla.. :D

Mis eelmises kirjas puudu jäi:
Vesi siin ungaris on väga kloorine, kui paned vee jooksma siis on kohe tunda kloori lõhna. Mina igatahes seda vett ei julge juua.

                                                             

                                                         

Lõpuks siis Ungaris.
Alustan siis lennuki sõidust. 2 lendu ühe päevaga on kohutavalt masendav ja väsitav. Esimene lend, millega me  Frankfurt-i lendasime, oli päris huvitav, aga järgmine oli juba igav, nagu oleksime seda sada korda teinud. Tegelikult oli jube, kuna õhuauke oli nii palju ja lennuk värises ikka korralikult.
Kui siis Budapesti jõudsime, oli Ildiko meil juba vastas ja hakkasime korteri poole sõitma. Pimedas sõites tundus see linn suht urka moodi välja. Korterisse jõudes pidime enda suurte kohvritega kolmandale korrusele kõndima, aga meie arvates oli see nagu kuues või viies korrus. Korter on suht suur, ega ruumi puudust ei ole.
On kaks tuba, igas toas on 3 voodit, 1 suur riidekapp, 1 televiisor ja ongi vist kõik. Kui asjad siis lahti pakitud said, hakkasime korteris ringi kruiisima, kohe oli vaja ju vaadata kus mis asi on. Ja päev lõppeski sellega, et me läksime kõik magama.

Järgmisel päeval aga lasti meil ilusti välja puhata. Ärkasime siis natuke enne 12 (eesti kella järgi). No siis sõime hommikusööki ja hakkasime Ildikot ootama. Ildiko pidi kell 14.30 meie juurde tulema ja nii ta tuligi. Siis istusime maha ja ta hakkas rääkima meile natuke infot Budapesti kohta ja seletas meile mis kell me peame esmaspäeval tööle minema ja kuidas me sinna saame. Natuke siis rääkisime, ning siis mõtlesime, et vaatame kuhu me minema siis ikka peame. Tööle ja tagasi me sõidame metrooga. Siin Budapestis on 3 värvi metroo liine punane, kollane ja sinine. Meie liigume peamiselt kollase liiniga (mina, marju, kiku ja sirle).
See metrooga sõit ei olegi nii raske kui alguses paistab, näiteks kui Ildiko alguses meile seda kaardi peal seletas, siis mul tekkis küll hirm, et kuidas me nüüd hakkama saame. Aga kui me siis lõpuks selle kõik läbi sõitsime ei olnudki see nii raske. Meie tuur lõppes sellega, et Ildiko viis meid suurde kaubanduskeskusesse, see on nagu nii suur, kui panna meie kristiine keskus ja ülemiste ja ka solaris kokku, ei saa ka nii suurt maja kui see on. Me tšillisime seal ringi mingi paar tundi ja siis läksime sööma. Söögi küsimine ei olnudki nii raske kui kaardiga maksmine, lihtsalt nii keeruline, kõik on ju võõr keeles.  No ja kui olime söönud, siis käisime korra poes ja hakkasime korteri poole liikuma.
Homme on siis veel huvitavam päev ees, aga sellest räägin juba homme.
No kindlasti jäi mul midagi kirjutamata, aga kui mul meelde tuleb, siis kirjutan sellest järgmises kirjas.

                                                                  Esik või midagi sinna kanti..

                                                                        @Frankfurt airport.

                                                                              Köök.

                                                                      Vannituba.

                                                                       Tuba nr.1

                                                                       Tuba nr.2

                                                          Meie lennuki toit..