Alustan siis lennuki sõidust. 2 lendu ühe päevaga on kohutavalt masendav ja väsitav. Esimene lend, millega me Frankfurt-i lendasime, oli päris huvitav, aga järgmine oli juba igav, nagu oleksime seda sada korda teinud. Tegelikult oli jube, kuna õhuauke oli nii palju ja lennuk värises ikka korralikult.
Kui siis Budapesti jõudsime, oli Ildiko meil juba vastas ja hakkasime korteri poole sõitma. Pimedas sõites tundus see linn suht urka moodi välja. Korterisse jõudes pidime enda suurte kohvritega kolmandale korrusele kõndima, aga meie arvates oli see nagu kuues või viies korrus. Korter on suht suur, ega ruumi puudust ei ole.
On kaks tuba, igas toas on 3 voodit, 1 suur riidekapp, 1 televiisor ja ongi vist kõik. Kui asjad siis lahti pakitud said, hakkasime korteris ringi kruiisima, kohe oli vaja ju vaadata kus mis asi on. Ja päev lõppeski sellega, et me läksime kõik magama.
Järgmisel päeval aga lasti meil ilusti välja puhata. Ärkasime siis natuke enne 12 (eesti kella järgi). No siis sõime hommikusööki ja hakkasime Ildikot ootama. Ildiko pidi kell 14.30 meie juurde tulema ja nii ta tuligi. Siis istusime maha ja ta hakkas rääkima meile natuke infot Budapesti kohta ja seletas meile mis kell me peame esmaspäeval tööle minema ja kuidas me sinna saame. Natuke siis rääkisime, ning siis mõtlesime, et vaatame kuhu me minema siis ikka peame. Tööle ja tagasi me sõidame metrooga. Siin Budapestis on 3 värvi metroo liine punane, kollane ja sinine. Meie liigume peamiselt kollase liiniga (mina, marju, kiku ja sirle).
See metrooga sõit ei olegi nii raske kui alguses paistab, näiteks kui Ildiko alguses meile seda kaardi peal seletas, siis mul tekkis küll hirm, et kuidas me nüüd hakkama saame. Aga kui me siis lõpuks selle kõik läbi sõitsime ei olnudki see nii raske. Meie tuur lõppes sellega, et Ildiko viis meid suurde kaubanduskeskusesse, see on nagu nii suur, kui panna meie kristiine keskus ja ülemiste ja ka solaris kokku, ei saa ka nii suurt maja kui see on. Me tšillisime seal ringi mingi paar tundi ja siis läksime sööma. Söögi küsimine ei olnudki nii raske kui kaardiga maksmine, lihtsalt nii keeruline, kõik on ju võõr keeles. No ja kui olime söönud, siis käisime korra poes ja hakkasime korteri poole liikuma.
Homme on siis veel huvitavam päev ees, aga sellest räägin juba homme.
No kindlasti jäi mul midagi kirjutamata, aga kui mul meelde tuleb, siis kirjutan sellest järgmises kirjas.
No comments:
Post a Comment